Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse kohaselt korrastatakse ehitisregistri andmed 2020. aasta 1. jaanuariks, mille käigus kantakse ehitisregistrisse sinna seni kandmata hooned. 2020. aasta 1. jaanuariks peaksid registris olema kõik üle 20 m2 ehitusaluse pinnaga hooned.
Mida siis ikkagi täpsemalt on vaja registrisse kanda ja kuidas?
Siin on abiks ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse tabel (lühendatud Ehitusseadustiku lisast: Ehitusseadustiku Lisa_1.pdf ja Ehitusseadustiku Lisa_2.pdf
| HOONE / TEGEVUS | Püstitamine | Ümberehitamine | Lammutamine |
| Ehitisealuse pinnaga 0–20 m2 ja kuni 5 m kõrge | Puudub | Puudub | Puudub |
| Ehitisealuse pinnaga 0–60 m2 ja üle 5 m kõrge | Ehitusluba | Ehitusteatis ja ehitusprojekt | Ehitusluba |
| Ehitisealuse pinnaga 20–60 m2 ja kuni 5 m kõrge | Ehitusteatis ja ehitusprojekt | Ehitusteatis | Ehitusteatis ja ehitusprojekt |
| Ehitisealuse pinnaga üle 60 m2 | Ehitusluba | Ehitusteatis ja ehitusprojekt | Ehitusluba |
Tabelist näeme, et elamule ja selle abihoonele, mille ehitisealuse pind on kuni 20 m2 ja kõrgus kuni 5 m, ei ole vaja ehitusluba ega ka projekti - seda ei rajamisel, püstitamisel, ümberehitamisel ega lammutamisel.
Kõik hooned, mille ehitisealuse pind on juba 20-60 m2 ja kõrgus kuni 5 m, vajavad rajamisel nii projekti kui ka KOV-ile esitatavat ehitusteatist.
Hooned ehitisealuse pinnaga kuni 60 m2 ja kõrgemad kui 5 m vajavad lisaks projektile ka juba ehitusluba.
Kõigil hoonetel, mille ehitisealune pind läheb üle 60 m2, vajavad seaduse kohaselt täiskomplekti dokumentide esitamist.
Hooned saab registrisse kanda ka olemasolevate ortofotode alusel minimaalsete andmetega. Samas on soovitav registrisse kanda kõik olulised andmed: ehitise pindala, tehnosüsteemid, materjalid, millest hoone on ehitatud jne. See vähendab tulevikus võimalikku lisainfo esitamise vajadust.
NB! Ehitisregistri kanne ei tõenda ehitise püstitamise seaduslikkust. Kohalik omavalitsus saab ka hiljem ehitusjärelevalve käigus hinnata, kas tegemist võib olla ebaseadusliku ehitisega.
Vanematele hoonetele ei ole tänapäevased nõuded tagantjärele kohustuslikud
Oluline on teada, et tänapäevased nõuded vanematele hoonetele ei ole kuidagi kohustuslikud tagantjärele juhul, kui on tagatud seal elavate inimeste ohutus. Ohtlik võib olla näiteks müügiks üles vuntsitud, aga varjatud niiskuskahjustuste, tervisele kahjuliku hallituse, seina taga amortiseerunud torustike, püsivate külmasildadega ja varisemisohtlike konstruktsioonidega hoone või korter. Seega, ükskõik millist (uuemat või vanemat ) kinnisvara ostes või näiteks olemasoleva elamu korrashoidu plaanides, tasuks esmalt põhjalikult kaardistada ja dokumenteerida selle ehitustehniline seisukord ja tänapäevastele nõuetele vastavus.
Tänapäevaste tehnosüsteemide all mõistetakse enamasti seda, et elekter on majas, valgustus ja toimiv küttesüsteem tagavad vajaliku valguse ja soojuse. Tarbevesi tuleb majja sisse ja läheb ära. Ruumides toimib piisav õhuvahetus ja soojustagastus. Täidetud on hoone energiatõhususe miinimumnõuded.
Piirdekonstruktsioonid on piisava soojapidavusega ja ilma külmasildadeta hoone katus, seinad, laed, põrandad. Uksed ja aknad vastavad tänapäevastele soojapidavuse nõuetele. Vundament koos drenaažiga täidavad oma ülesandeid. Vihmaveesüsteemid ja hoone konstruktsioonid on töökorras, hooldatud ja ilma püsivate niiskuskahjustusteta.
Need, kes ei plaani oma suvila või eramuga midagi ette võtta ega muuta, ei peaks aga eriti muretsema.
